Millega vallavanem Siiri Visnapuu volikogu ees vahele jäi
Kui vallavanem Siiri Visnapuu oli vallavolikogu istungil ette lugenud oma vastuse arupärimisele, mis puudutas võimalikku korruptsioonijuhtumit Viimsi Haldus OÜ-s ja selle nõukogu liikme tegevust, järgnes volikogu liikmete sisuline küsitlus. Küsimusi esitasid Urve Paris Palo, Priit Robas ja Vali Viimsi esindaja volikogus Antoon van Rens.
Küsimuste esitamise käigus hakkasid Visnapuu kirjalikus vastuses esitatud väited tema enda suuliste vastustega vastuollu minema. Selle tulemusena sai selgeks, et volikogule esitatud kirjalik vastus ei kajastanud tegelikku olukorda ja vallavanem valetas oma kirjalikus vastuses
Visnapuu oli arupärimisele kirjalikult vastates selgelt väljendanud, et vallavalitsus ei olnud Ragner Paeverega võimaliku korruptsiooni ja Jaak Sepategevuse teemal vestelnud ega näinud ka põhjust temaga vestelda. Vastuses seisis, et „vallavalitsusel pole olnud alust vestlusi läbi viia, kuna puudus ametlik pöördumine, ning et vallavalitsus ei tegutse kuulujuttude alusel.“
Oma kirjalikus vastuses väitis vallavanem, et „vallavalitsusele ei olnud teada faktilisi asjaolusid ega olnud laekunud ametlikku teavet väidetavate mõjutamiskatsete või sekkumiste kohta.“
Volikogus küsiti otse: „kas vallavanem väidab, et Ragner Paevere ei ole talle rääkinud Viimsi Halduse probleemidest ega asjaoludest, mida ta käsitles Jaak Sepa puhul korruptsioonikahtlusena?“
Siiri Visnapuu vastus oli seekord selge, et R. Paevere rääkis tema juuresolekul, et ta on esitanud avalduse.
Seega ei vasta vallavanem Siiri Visnapuu kirjalikus vastuses toodud väited tõele.
Veelgi enam, Visnapuu kinnitas, et Ragner Paeverega toimus tol ajal mitu kohtumist ning Ragner käis tema kabinetis „päris tihti“. Seega oli vallavanem R. Paeverega kohtunud ja pidi olema tõstatatud probleemidest teadlik. Vastupidiselt kirjalikus vastuses loodud muljele ei olnud tegemist olukorraga, kus vallavalitsusel puudus selle teemaga igasugune kokkupuude.
Volikogus küsiti konkreetsemalt: „ kas Paevere oli Visnapuule rääkinud korruptsioonikahtlusest, selle edastamisest Justiitsministeeriumile, asja liikumisest politseisse ning sellest, et politsei oli temaga ühendust võtnud.“
Vallavanem vastas, et kuuleb sellest asjast esimest korda.
Just siin läks olukord veel vastuolulisemaks. Ühelt poolt tunnistas vallavanem, et Paevere oli temaga kohtunud, käinud tema kabinetis korduvalt ning rääkinud talle avalduse esitamisest. Teiselt poolt oli tema kirjalik vastus sõnastatud nii, nagu poleks vallavalitsusel olnud selle teemaga seoses faktilist infot ega põhjust Ragneriga üldse vestelda.
Urve Paris Palo juhtis sellele vastuolule otse tähelepanu. Ta küsis otse;“ kuidas saab vallavanem kirjutada, et ta ei tea teemast midagi, kui ta samal ajal tunnistab, et Ragner oli tema juures käinud ja talle avalduse esitamisest rääkinud.“
See ongi kogu loo kõige olulisem küsimus: miks Vallavanem Siiri Visnapuu oma arupärimise vastuses salgas kohtumist Ragner Paeveriga ja valetas et Ragner oli temaga kohtunud ja avalduse esitamisest rääkinud?
Kas tegemist oli teadliku vale või katsega ebamugavat infot kirjalikus vastuses varjata, jäägu igaühe enda hinnata. Fakt on aga see, et küsimuste esitamise käigus pidi vallavanem oma kirjalikku vastust oluliselt muutma ning tema enda suulised vastused näitasid, et varasem kirjeldus olukorrast ei kirjeldanud tegelikku olukorrda
Me ei otsi süüdlast, vaid soovime poliitilist vastutust
Meie eesmärk ei ole kedagi süüdi mõista ega võimalikku korruptsioonijuhtumit ise uurida. Sellega tegelevad teised institutsioonid.
Meie küsimus puudutab vallavanema poliitilist vastutust: kui vallavanemale edastati info võimalikust korruptsioonist, vallavalitsusele kuuluva äriühingu juhtimise mõjutamisest või survestamisest, siis mida vallavalitsus selle teadmisega edasi tegi? Kas hinnati vallale kuuluva ettevõtte riske? Kas rakendati vajalikke riskimaandamise meetmeid? Kas ettevõtte, selle töötajate ja juhtimise huvid olid piisavalt kaitstud? Riskide hindamine ja adekvaatne sekkumine äriühingu juhtimisse ei saa sõltuda sellest, kas PPA on kellegi menetlusosaliseks tunnistanud või kas üldse alustatakse kriminaalmenetlust. Poliitiline vastutus ja juhtimisvastutus algavad ammu enne seda, kui õiguskaitseorganid jõuavad kellegi suhtes menetlusliku otsuseni.
Antud juhul jäi kõlama väga lihtne vastuolu:
kirjalikult: vallavalitsusele ei ole teada faktilisi asjaolusid, puudus ametlik pöördumine ja vestluseks polnud alust;
suuliselt: Ragner Paevere käis vallavanema kabinetis korduvalt, rääkis temaga probleemidest ning kinnitas, et on esitanud avalduse.
Nüüd ei ole see enam kuulujutt. Need on vallavanema enda sõnad Viimsi vallavolikogu istungil. Vaata volikogu istungit alates 2:10:00
Kaheksa volikogu liiget on esitanud samal teemal uue arupärimise. Loodame, et seekord saab volikogu vastused, mis on selged, täielikud ja vastavad tegelikele asjaoludele.
Meie varasemat arupärimist, vallavanema vastuseid ning põhjendusi, miks otsustasime arupärimise uuesti esitada, saab lugeda siit: Miks esitame Viimsi Halduse puudutava arupärimise uuesti?