Õnnelik on see koolis käiva lapse vanem, kes saab igal õhtul rahulikult uinuda teadmisega, et tema järeltulijal on selge tulevikuplaan tehtud ning edasiõppimise plaanid paigas. Kahjuks ei kuulu sellesse gildi enamus meist. Edasiõppimine tähendab kooli valikut, kooli valimine omakorda kursi valikut edasiseks eluks. Kes peaks toetama noort, kelle niigi raske kooli valimise otsuse muudab veelgi keerukamaks fakt, et valikus olevad õppeasutused jäävad kodukohast märkimisväärselt kaugele?

Käesoleva aasta alguses valmis Viimsi valla haridus- ja noortevaldkonna uus arengukava, mis annab valdkonnapõhised tegevussuunised aastani 2030. Kahjuks ei paku kava lähiaastateks lahendust juba pikka aega valla haridusasutusi vaevanud ruumikitsikusele. Ent isegi suurem probleem kui ruumikitsikus on see, et Viimsi valla lastel on vaid üks piiratud valik jätkata pärast põhikooli lõpetamist õpinguid koduvallas.

Õiguslikult on tõesti nii, et kohalik omavalitsus on kooli pidajaks vaid põhikooli astmes, edasise hariduse tagamine on juba riigi kohustus. Aga meie valla põhikooli lõpetanud lapsed on ikkagi enamuses Viimsi lapsed ja koduvallal võiks olla neile pakkuda ka võimalus omandada kodu lähedal keskharidus, kasvõi näiteks koos ametioskustega. Investeeringud haridusse on tõestatult tavaliselt väga tulusad.

Tõsi, 2018. aasta sügisel alustas vallas tööd riiklik Viimsi gümnaasium, kus on kohti ligikaudu 540 gümnasistile. Samas teame, et isegi, kui kõik sinna vastuvõetutest oleksid pärit Viimsist (aga nii see ju ei ole), mahuksid sellesse kooli ikkagi vaid umbes pooled gümnaasiumiealistest noortest.  

Kogukondlikel sotsiaalmeediakontodel arutletakse juba praegu üliemotsionaalselt meie vallas lastele gümnaasiumihariduse pakkumise või õieti keskhariduse omandamise võimaluste defitsiidi üle. Teema on kuum ja tekitab stressi nii lastes kui ka nende vanemates. Distantsõppel oleku tõttu on langenud õppeedukus ka muidu tublimatel ja see suurendab stressi veelgi.

Tegelikult oleks Viimsi vallas potentsiaalseid keskhariduse omandamisest huvitatud noori, kellele senini siin sellist võimalust pakkuda pole, umbes poole tuhande ringis. See on üks koolitäis noori, kes praegu, rohepöördega seotud eesmärke eirates, igapäevaselt kümneid kilomeetreid erinevates sõidukites mujale kooli ja koju tagasi sõites suurendavad meie ökoloogilist jalajälge siin planeedil. Tekib õigustatud küsimus, kas see on ikka mõistlik! Mingi lahendus võiks muidugi olla õppekohtade arvu suurendamine Viimsi gümnaasiumis, aga meie siin Viimsis teame ju hästi, et ükski koolimaja pole kummist. Seega vajab Viimsi kindlasti veel ühte keskkooli ja miks mitte siis juba kutsekooli!  

Moodne kool pakub õppuritele õppijakeskset õpet. Pakutav haridus peab lähtuma õppija huvidest, vajadustest, võimekusest, õpistiilist ja -rütmist ning õppijale jääb aktiivne roll oma õpikogemuste ja haridustee kujundamisel. Kõik lapsed on erinevad, mõnele sobib rohkem teoreetiliste teadmiste omandamine, teistele pigem praktiliste oskuste kaudu lähenemine. Samas ei saa öelda, et üks teisest parem oleks. Mis oleks toredam, kui saaksime Viimsi vallas pakkuda igale noorele võimaluse valida just talle sobiva ja võimetekohase tee keskhariduseni jõudmiseks. Tänapäeval ei peaks meid kammitsema enam ka kartus, et kutseharidusest tulijatele jäävad kõrgkoolide uksed suletuks – see pole ammugi enam nii.

Noorte õppeedukus sõltub paljuski õpimotivatsioonist. Noor on motiveeritud õppima, kui õppevorm talle sobib. Juhul kui õppurile klassikaline gümnaasiumiharidus ei peaks sobima, ei saa oodata temalt eriti positiivseid õpitulemusi. Alati on leidunud neid, kellele on südamelähedasem ja motiveerivam praktilisem õpe. Lisaks tekitab eduelamuste puudumine ja alamotiveeritus õppijates frustratsiooni ja mõjutab nende vaimset tervist. Just meie laste vaimse tervise heas toonuses hoidmine on viimastel kuudel palju jutuainet andnud. Samas olen tähele pannud, et mida sobivam on lapsele kooliprogramm, seda õnnelikum ta on.  

Kutseõppeasutustes valmistatakse meie majandusarengu tagamiseks ette mitmesuguste erialade spetsialiste ja oskustöölisi, kuid kahjuks praeguseid tööturu vajadusi arvestades mitte piisaval hulgal. Kutse(kesk)haridusest saadud kompetentsid võimaldavad seega noorel leida võimalusi teha tööd, mis meeldib ja mis on ühtlasi hästi tasustatud. Kutseõppeasutused toetavad noorte ettevõtlikkust ja loovust, just sellise pagasiga spetsialiste me tulevikus vajamegi.

Lisaks tekiks kohaliku kutseõppeasutuse olemasolul uusi võimalusi enesetäiendamiseks ja/või elukestvaks õppeks täiskasvanutele. Taoline kool saaks kodu lähedal pakkuda täiend- ja ümberõpet kõigile, kel selle vastu huvi või vajadust.  

Ühiskond ja majandus on aina kiiremini arenevad ja muutuvad. Kiire areng nõuab ühiskonnaliikmetelt aina suuremat muutumis- ja kohanemisvõimet. Selleks, et ajale mitte jalgu jääda, tuleb lähtuda uute ideede elluviimisel mitte tänastest, vaid ehk lausa ülehomsetest vajadustest. Tuleb mõelda innovaatiliselt ja „kastist välja“. Miks ei võiks meil Viimsis olla samuti üks tulevikuühiskonna spetsialiste ettevalmistav tehnoloogiakool nagu seda rajatakse praegu eraettevõtjate toel Ida-Virumaale Jõhvi. Ehk võiksid ka meie vallajuhid kaaluda läbirääkimiste alustamist Eesti eesrindlikemate tehnoloogiaettevõtjatega teemal, et nad panustaksid oma vahendeid ja kogemust ka Viimsi vallas hariduselu edendamisse.

Loodetavasti võtab vallavalitsus valda kutseõppeasutuse rajamise idee arutluse alla lähitulevikus, et siis koostöös riigi- ja erasektoriga meie laste hariduse omandamise võimalusi avardada.